Miks Rafineeritud õli Pole Kasulik

Miks Rafineeritud õli Pole Kasulik
Miks Rafineeritud õli Pole Kasulik
Anonim

Varem küpsetasid võõrustajad palju tervislikumatest rasvadest kui täna. Sel ajal valmistati õli, seemneid ja pähkleid ainult mehaanilise külmpressimise teel.

Nii saadud segu oli hägune konsistentsiga, sisaldas rasvu, steroole, letsitiini ja tselluloositükke. Toiduõli oli pärast puhastamist ja valamist kasutamiseks valmis. Kahtlemata on osaliselt rafineeritud rasv kaotanud osa oma toitumisomadustest.

Kuid see oli palju tervislikum kui tänapäeval kõige sagedamini kasutatavad rasvad. Seda seetõttu, et selle molekulide algne struktuur on jäänud puutumata. Ja kuidas õli täna valmistatakse?

Kaasaegne taimeõlide ekstraheerimise meetod algab ka külmpressimisega. Sellele järgnevad aga mitmed tehnoloogilised protsessid, mis halvendavad valmistatud rasva kvaliteeti.

Nimelt eemaldatakse vabad rasvhapped vaakumekstraktsiooni ja sadestamise teel kontsentreeritud leeliselise lahusega, ütleb dr Foster California tervishoiuinstituudist. Huvitav detail on see, et ühe supilusikatäie rasva saamiseks kulub 15 teravilja nisu.

Pärast filtreerimist kuumutatakse segu temperatuurini 230–250 kraadi. Tulemuseks on hea kaubandusliku välimusega selge ja vahuveiniõli.

Kuid selle sisu ei ole nii atraktiivne, kuna rafineerimismeetodid jätavad toote ilma kõige väärtuslikumatest toitainetest, sealhulgas vitamiinidest, mineraalidest, tselluloosist jne. Lisaks on toiduõli molekulis juba olulisi rikkumisi.

Enamik tarbijaid eelistab õli suuremate jaotustükkidena. Sellega kaasneb aga oht liiga lühikese aja jooksul tarbida liiga palju rasva.

Tavaliselt lisatakse ühele salatile umbes 50–60 grammi õli (portsjon ühe kohta). Peremehed praadivad, küpsetavad ja hautavad rafineeritud õliga.

Kuid me mõtleme harva meie toodetes leiduvatele rasvadele, mis sisenevad ka meie kehasse. Nii moodustub igapäevane söömistsükkel, mis pole kaugeltki madala kalorsusega ega tervisliku toitumise määratlus.

Soovitan: