2025 Autor: Jasmine Walkman | [email protected]. Viimati modifitseeritud: 2025-01-23 10:20
Mis on parim köögis leviv lõhn? Kas pole küpsetatud leiva, saiakeste, liha lõhn? Kas olete uudishimulik, kust see kaunis lõhn pärineb? Kuidas saab seletada asjaolu, et toorel lihal on erinev maitse kui näiteks röstitud lihal?
See, mis juhtub leiva, saiakeste, kookide, liha, kartuli küpsetamisel, on tegelikult keemia. Sama reaktsioon toimub liha, leiva munadega, sibulaga praadimisel. Küpsetamisel st. kõrgel temperatuuril kuumutamisel toimuvad teatud keemilised muundumised (reaktsioonid) ja nende reaktsioonide tulemusena eralduvad spetsiifilise aroomiga ühendid või ained.
Lihas on teadaolevalt palju valke (aminohappeid) ja suhkruid. Kõrgel temperatuuril hakkavad valgud ja suhkrud üksteisega reageerima ning selle reaktsiooni lõppsaadusena saadakse spetsiifilise aroomiga ühendid.
Liha, leiva ja muude toiduainete röstimise või praadimise käigus saadakse erinev aroom ja maitse, mis on tekkinud äsja moodustunud ühenditest, mis aromatiseerivad ümbritsevat õhku. Maitse on iga toote puhul erinev, kuna moodustuvad ühendid on erinevad ja see on erinevate valkude, st. suhkrud vastavates toiduainetes.
Keemias nimetatakse valkude (aminohapete) ja suhkrute vahel toimuvat reaktsiooni Mayari reaktsiooniks. See nimi antakse prantsuse keemiku Louis Camille Mayardi auks, kes 20. sajandi alguses (1910) oli esimene, kes uuris valkude ja suhkrute keemilisi reaktsioone, muidugi keemialaboris. Hiljem leiti, et samu reaktsioone esineb liha, leiva ja muude toodete röstimisel või praadimisel.
See reaktsioon toimub temperatuuril vahemikus 120 ° C kuni 150 ° C ja just selle reaktsiooni tõttu on ahjus või pannis soovitatav kõikides retseptides hästi kuumutada. Ainult sel juhul toimub Mayari reaktsioon, nii et liha, leib ja muud tooted tumenevad ja saavad meeldiva aroomi.
Kui ahi või pann pole soe, hakkab näiteks lihast vedelikke ja rasvu lekkima ning seda ei praeta ega küpseta, vaid keedetakse omas kastmes, mis tähendab, et töötemperatuuri pole olnud jõudnud, st on. temperatuur, mille juures Mayari reaktsioon toimub.
Praktilisest vaatepunktist selgitab Mayari reaktsioon paljusid asju. Näiteks kui praadite liha pannil, ei tohiks liha pikka aega ühel küljel praadida, parem on seda pidevalt keerata.
Kui see jääb pikemaks ajaks ühele küljele, on tulemuseks paks koor, st. teisisõnu liha põleb. See kehtib eriti siis, kui küpsetate paksemaid lihatükke.
Soovitan:
Plastiga Täidetud Põlisvorstid Küpsetades Plahvatavad
Lihatootjate üks paremini hoitud saladusi on see, millest vorstid tegelikult tehakse. Teoreetiliselt on need puder hakklihast, hakklihast, toornahkadest, sojast, kollageenist, peekonist, mitmesugustest juuretistest, nitrititest, soolast jt. täiteained.
Kas Teate, Miks Tähistame Oma Sünnipäevi Koogiga?
Kas olete kunagi mõelnud, kust pärineb sünnipäeva tähistamine koogi ja küünaldega? See küsimus, nagu paljud teised, on üsna vastuoluline ja kooki enda täpne päritolu pole veel kinnitatud. Arvatakse, et kõik sai alguse Vana-Egiptusest, kus egiptlased kummardasid oma vaaraosid jumalatena ja uskusid, et pärast kroonimist alustasid nad uue jumaliku elu.
6 Viga, Mida Me Regulaarselt Ahjus Küpsetades Teeme
Ahi on köögis üks enim kasutatavaid elektriseadmeid, kuid selles tehes teeme sageli kohutavaid vigu. Olenemata sellest, kas seda kasutatakse eelküpsetatud toidu kuumutamiseks või mitmesuguste roogade küpsetamiseks, tehakse mõnikord andestamatuid vigu.
Kas Teate, Miks Me Sünnipäeval Kooki Sööme?
Koogid on noorte ja vanade lemmiktaigen ja lisavad pidulikkust igaks juhuks. Kuid sünnipäeva puhul on kook kohustuslik. Esimene asi, millele lapsed sünnipäeva mainides mõtlevad, on küünlakook. Ja kas teate, miks me oma sünnipäevadel kooki sööme ja kust pärineb komme sellele küünlaid panna ja süüdata?
Kaitske Oma Suulae: Kahjulikud Koostisosad Toiduainetes, Mis Muudavad Meie Maitset
Kui teie igapäevane dieet sisaldab keemiliselt maitsestatud toite, on väga tõenäoline, et aja jooksul kaotab teie keha võime ära tunda õiget toitu nuusutamise viisi ega saa nautida nende maitset. Kunstlikud võimendajad petavad meie meelt ja see harjub nendega ning otsustab, et nad on toitvamad ja kasulikumad kui näiteks puu- ja köögiviljad.