Hiline õhtusöök Pärast Kella 20.00? Kaalutõusu Ohtu Pole

Video: Hiline õhtusöök Pärast Kella 20.00? Kaalutõusu Ohtu Pole

Video: Hiline õhtusöök Pärast Kella 20.00? Kaalutõusu Ohtu Pole
Video: Англис Тил Эжеке 30 - Сандар - Numbers (Намберз) Бир, Эки, Уч 2024, September
Hiline õhtusöök Pärast Kella 20.00? Kaalutõusu Ohtu Pole
Hiline õhtusöök Pärast Kella 20.00? Kaalutõusu Ohtu Pole
Anonim

Uued uuringud näitavad, et pärast kella 20 söömine ei põhjusta kaalutõusu. Londoni King's College'i teadlased leidsid, et pärast kella 20 õhtusöögi söömise ja laste ülekaalulisuse vahel pole olulist seost.

Varasemad tõendid on näidanud, et toidu tarbimine võib märkimisväärselt mõjutada tsikaadirütme (st keha sisemist igapäevast kella). See omakorda võib mõjutada ainevahetusprotsesse kehas, mis põhjustab suurenenud ülekaalulisuse ohtu.

Laste uuringutest saadud tõendid on piiratud. Seetõttu otsustasid kolledži teadlased välja selgitada, kas laste õhtusöögi aeg on seotud rasvumisega. Uues uuringus järgisid teadlased 1620 lapse harjumusi, kellest 768 olid vanuses 4–10 ja 852 olid vanuses 11–18.

Uuring on riiklik ning iga-aastane kogutud teave pärineb toidupäevikutest, kuhu lapsed ja vanemad panid 4 päeva jooksul kirja, mida ja millal laps sõi. Koguti ka pikkuse ja kaalu mõõtmised, mida kasutati laste kehaindeksi arvutamiseks. Andmete statistiline analüüs näitas, et rasvumise ja ülekaalulisuse risk ei olnud mõlemas uuritud vanuserühmas suurem neil, kes söövad 20–22 tundi, võrreldes 14–20-tunniste sööjatega.

Uuringu juhtivautor dr Gerda Pott ütles, et tulemused olid üllatavad, kuna ta eeldas, et hiljem leitakse seos söömise ja rasvumisega, kuid see ei leidnud seda. Tulemused võivad olla tingitud sellest, et rühmas on piiratud arv lapsi, kes söövad 20 tunni pärast.

Uuringus ei leitud ka olulisi erinevusi enne kella 20 sööjate keskmises päevases energiatarbimises võrreldes nendega, kes sõid hiljem õhtusööki. Leiti, et valgusisaldus oli suurem 4–10-aastastel poistel, kes sõid hiljem.

Hiline õhtusöök
Hiline õhtusöök

11–18-aastaste tüdrukute süsivesikute tarbimine erineb, kuna need, kes hiljem söövad, tarbivad oma igapäevase tarbimise raames vähem süsivesikuid. Need erinevused ei võimalda teha toidu kvaliteedi kohta ulatuslikke järeldusi.

Uuringul on siiski mõningaid puudusi, näiteks valesti täidetud päevikute võimalus ja asjaolu, et autorid ei võtnud arvesse selliseid tegureid nagu hommikusöögi vahelejätmine, kehaline aktiivsus ja une kestus, mis võivad põhjustada andmevaidlusi.

Soovitan: